Uks puudusest küllusteadvusse

76965658_432469807438753_3307724176311189504_o.jpg

Ühel hetkel see ei ole enam teooria. Ühel hetkel sa avastadki, et sinu käes on lüliti. See on seal alati olnud, aga sa ei teadnud, kuidas seda kasutada ja seepärast sa vaatasid sellest mööda. Aga ühel hetkel käib KLÕPS. 

Mulle hakkas seda tulema uksest ja aknast. “Emme, mitu peatükki sa lugesid? Näh, nii vähe, ma tahan veeeeel!” “Appi, kallis, ma ei jõua oma tööga valmis, ma olen täiesti ajast maas!” “Mitu tundi sa kavatsed ära olla? Kaua ma pean lastega üksi olema?” “Emmeeeee, vaata kui palju kaarte mul juba on selles mängus, sul on palju vähem!” jne, jne. Puudusteadvus. 

Mõnda aega ma proovisin hoovust muutmata ja poolpiineldes võidelda lainetega. “Vahet pole mitu peatükki ma lugesin..kuidas sulle jutt meeldis?” “Läheb kaua läheb, kas sa lihtsalt ei saaks kohal olla ja nautida seda aega lastega?” jne. 

Aga siis..ühel hommikul..istusin ma kiiktoolis ja jõin teed ja..sattusin korraks mõtisklema. Ja minu mõte liikus mööda sellist rada, et “….kõik on siin viimasel ajal täiesti fokusseeritud kvantiteedile…et kui palju või vähe midagi on…aega, ruumi, raha, mängukaarte, peatükke… hea, et veel ampse ei loendata.” Paus. “Aga mis siis, kui ma viiksin oma tähelepanu kvantiteedilt…kvaliteedile?” 

Seda juhtub minuga viimasel ajal päris sageli. Et see, mida ma oma füüsiliste silmadega näen..muutub. Ja sel hetkel muutus kogu tuba, muutusin mina ja muutus kogu enese- ja elutunnetus. Sest kvaliteeti saab tajuda AINULT kohalolus. Äkitset oli kõigel…KÕIGEL…väärtus. VÄÄRTUS! Kvaliteet! Pastakas. Tool. Kogu meie majapidamise ehitusjärg ja seisukord. Aeg lahtus. See kadus ära. Kogu kvantiteedi lineaarne telg oli kadunud. Oli vaid hetkes eksisteeriv hoomamatu väärtus. Ja KÕIK oli VÄÄRTUSLIK!

Aga ei. See ei olnud ajutine valgustumisehetk. See oli tööriist, mis mulle ulatati. Ma olen seda kasutanud tohutult edukalt juba mõnda aega. Nii pea kui ma märkan, et fookus on kvantiteedil või kuulen seda endast väjaspool, toon kogu oma tähelepanu taas kvaliteedile. Ma kaotan ajatelje ära. Lihtsalt. Kaotan ära. Ja kõik muutub. Elul on sisu. Kõik lihtsalt on. Ja on selles olemises tohutult väärtuslik. 

Ja kuna läbi selle, et muutub vaatleja, muutub ka mikro-osakeste käitumine….ja kuna makro-osakesed ehk “maailm” koosneb mikro-osakestest, siis…et voila, muutub ka minu maailm. “Aitäh emme, et sa lugesid, nii põnev jutt oli. Mulle nii meeldib sinuga koos olla.” (Päriselt…päevapealt…). “Imelahe kliendikohtumine oli just! Kogesin ennast täiesti uues rollis, mul on nii äge töö.” “Ma tahan sinu tööpäeva vahepeal 30 minutit puhata. Aitäh.” “Mulle nii meeldib seda mängu sinuga koos mängida!” 

Selles kohalolu hetkes on küllust nii…rikkalikult! Aga nii kui sa mõtled, et see ei mahu sinu sisse enam ära, oled sa toonud tähelepanu tagasi kvantiteedile..et “kui palju seda küllust siis ikkagi on ja kui suur olen mina ja kuidas ma selle kõik enda sisse ära mahutan”. Hahhahaha. Ei armas, kvaliteet ja küllus on selleks, et teda lihtsalt…KOGEDA. 

Iidala


IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!

terapeut
Previous
Previous

"Ebaloogiliste" tunnete valideerimine

Next
Next

Usaldamine. Kuidas?