Inimlikkusest ja hirmudest

aircraft-1813731_1920.jpg

Minu eelmine postitus vandenõusteooriatest tõi minuni privaatsõnumite ja kommentaaridena vastukaja rohkem kui tavaliselt. Oli neid, kes südamest tänasid. Oli neid, kes ennast ära tundsid. Oli neid, kes arvasid, et ma olen selle postitusega andnud hinnanguid ja inimestele liiga teinud. Oli neid, kes usuvad vandenõuteooriaid, kuid ei suutnud ennast üldse minu postitusega seostada(kuid millegipärast siiski kirjutasid mulle sellest). Oli neid, kes väitsid, et neil küll (selliseid) hirme ei ole.Oli neid, kes arvasid, et ma ise pole vandenõuteooriate ja nendesse uskujatega üldse lähedalt kokku puutunud ja oli neid, kes arvasid, et ma ka ise olen siiski vandenõuteoreetik. Niisiis oli inimlikkuse-spektri kõiki värve: õigustamist, vastandumist, samastumist, “haiget” saamist, eitamist, kaitset, rünnakut ja niisama arvamuse-avaldamist.

Viimasel ajal on märgata teatavat “hirmu hirmu” tendentsi. “Mina ei karda, sina kardad!” “Eiei, hoopis sina kardad!” “Ära karda!”jne. Hirm ei ole aga miski, mida peaks kartma, eitama, millele hinnanguid andma või millest vabanema. Hirm on inimlik.

Tsiteerides vanameister Eckhart Tollet: “Kui sa ei ole kohalolus, siis sa oled hirmus.” Simple as that. Sa kas oled kohalolus ja lähtud kohalolust igas oma sõnas, teos ja tundes….või sa elad oma tegudes, sõnades ja tunneted ühte või teist alateadlikku hirmumustrit. Siin ei ole mitte midagi eitada või tõestada. See on inimlik. See juhtub kõigiga ja iga päev. Meie mõte ja automaat-tegutsemine jookseb nagu koer rebaselõhna järel kohalolust kaugemale ja kehas tekivad sama võhmaga mikropinged. Me tuleme tagasi kohalolusse ja järgmisel hetkel haarab meie meel mõnest mõtte-kontseptsioonsit või teooriast, if-you-will, kinni ja jääb..toppama, pingesse.

Hirmumustrid, mida ma eelmises postituses kirjeldasin, ei ole midagi, millele sa peaksid must-valgelt alla kirjutama või midagi, mida peaksid eitama. Need on alusbaasid, mis aktiveeruvad 99 protsendil inimestest (jah, see protsent on meelevaldne) sel samal hetkel kui me pole kohalolus ehk mõttevabas, agendavabas olekus, kus suhtleme otse kogu looduga ja vabastame jooksvalt kõiki ülestulevaid aistinguid ilma nende üle “mõtlema” jäämata. Sellist igikestvat pidev-võimekust on super vähestel vaimsetel teejuhtidel. Niisiis on hirmumustritest lähtumine üldinimlik baas sel samal hetkel kui me väljume kohalolust ja siseneme duaalsusesse. Lihtsalt see, kuidas need mustrid ennast Sinu elus väljendavad on individuaalne. Miks ma pöörasin tähelepanu just vandenõuteooriaid puudutavale väljendumisvormile? Sest oli vaja. That’s it.

Kõikidest nendest tagasisidedest kõnetas mind aga eriti arvamus, et “Ka ma ise olen vandenõuteoreetik.”

Jah. Muidugi olen. Sina oled ka. Me kõik oleme. Miks? Sest ma olen inimene ja väljun vahel kohalolust ja sisenen duaalsuse libedale jääle nagu kõik teisedki.. Vandenõuteooria algab sellest kohast, kus me EELDAME teise inimese/inimeste grupi motiive (ja eeldame need negatiivseks), mitte ei võta olukorda nii nagu ta on, ei tunneta endasse ja ei küsi otse: “Mis värk on?”või ei väljenda ausalt:”Mul on tunne, et siin on mingi kala…mis kala see on?” Kas leidub maakeral ühtegi inimest, kes mitte kunagi oma elus ei ole eeldanud mitte ühegi teise inimese motiive negatiivseks oma isikliku hirmu pinnalt?

Mees jätab sokid maha vedelema. —-> Naine vihastab. “Ta ei hooli minust.” Negatiivne motiivi eeldus. —> Reaalsus: Ei, mees ei jätnud sokke maha vedelema, sest ta ei hooli sinust, vaid sellepärast, et ta a) on ülekoormatud b) on väsinud c) ei hooli endast parasjagu….d)….e)….f)…ega enne teada ei saa, kui ei küsi. Faktuaalsed vastused on ääretult harva keerulisemad kui rebase järele jooksva ego meeletud fantaasiad ja teooriad. Tavaliselt on nad üsna lihtsad ja taanduvad inimlikule eksimusele, hirmule, häbile vms’le. Empaatiliselt:”Armas, ma märkan, et riideesemed jäävad põrandale laiali ja see häirib mind. Ma tunnen, et sa oled kuidagi äraolev ja eeldan, et sa oled ülekoormatud…on see nii? Kas ma saan Sind kuidagi toetada?”

Hea valitsus ja terviseamet, ma märkan, et sa oled ülekoormatud ja ma tean, et sa tahad kõigile Eesti inimestele parimat. On see nii? Kas ma saan Sind kuidagi aidata?

Teretulemast inimlikkuse mänguväljale, kus ootab sind lõputult üllatusi ja mõistmisi. Aga peaasjalikult see, et kõik on inimesed ja lõviosa probleeme tuleneb sellest samast inimlikkusest, mitte konspiratsioonist, esoteerikast, müstikast või pahatahtlikusest. Inimlikkuse peale vihastada või täiust nõuda = iseendas inimlikkust mitte vastuvõtta, seda eitada ja nõuda endalt ilm-eksimatust. Sel hetkel kui me võtame vastu inimlikkuse iseendas ja anname endale andeks kõik hetked kui me kohalolust kõrvale astume, suudame empaatiliselt vaadata ka teisi inimesi, olgu nad nii kõrgel ametipostil kui tahes. Kõige lihtsamini paistab hirmumustri toimimine muide välja siis,kui inimene püüab väita et “need teised kõik siin kardavad, aga mitte mina” või “mind hirmud ei puuduta”. Koroonakriisi ajal on eriti tugevalt tulnud pinnale teistele inimestele erinevate aktiiv-hirmude pähemäärimine, oma isiklikku passiivhirmu ehk baashirmu tunnistamata.

Aktiivhirm = olukorra reaalsusest tulenev evolutsiooniline hirm. Hirm lõriseva lõviga kohtudes. Hirm viiruse ees (kui tõesti viirus kelleski tugevat adrenaliinisööstu ja krampi põhjustab…ma ise ei ole täheldanud, et just väga paljudega nii juhtuks). Jne. Aktiivhirm, olukorra reaalsusest ja kohalolust tulenev kehaline märguanne põgeneda/ennast hoida vms on täiesti adekvaatne tegelane. See on keha signaal, mis hoiab füüsilist elu. See ei kesta kunagi kaua ja krooniliselt, kuid kui aktiivhirmul on trauma all, siis ta võib võimendunult vahel aktiveeruda.

Passiivhirm = baashirmud, mõttemustrid, mitte-reaalsest-olukorrast tulenevad, vaid väljamõeldud/sagedusena omaksvõetud hirmud, mis juhivad meie elu. Pingeseisund. Need on need hirmud, mille toime endas aktiveerime kohe kui väljume kohalolust. Passiivhirmud, nagu aktiivhirmudki, on inimlikud.

Okei.

Aga kas pole kuidagi palju nimetada lihtsalt väikest negatiivset motiivi-eeldamist ja millegi isikliku rünnakuna võtmist kohe vandenõuteooriaks? Tegelikult mitte. Nagu ei ole imedel hierarhiat (üks ime ei ole võimsam ja suurem kui teine),ei ole ka eksimustel hierarhiat. Möödapanek on möödapanek. Kui me eeldame, et “keegi teine meelega ja pahatahtlikult” valetab/tahab meile (või kellelegi teisele) halba, siis oleme astunud libedale jääle. Me oleme väljunud kohalolust ja meie mõtte-koer on jooksnud liipadi-laapadi järgi olematule rebasele. Igakord kui ma endast kasvõi natukene halvasti mõtlen, saan väljastpoolt ennast korraliku paduvihma kaela kelleltki, kes on selgelt endaga suuremas puntras kui mina. Ja siis ma otsin ja otsin, et kus see minus on…ja leian mingi kirbukaka. Aga universaalses plaanis pole mingit vahet, kas on kirbukaka või sõnnikuhunnik. Eksimustel ja imedel puudub hierarhia. Sagedus on sagedus. Segadus on segadus. Point taken, all mine, i shall clean it up, thank you for pointing it out. Back to presence.

Siis jääb veel küsimus sellest, et kas see “motiivi eeldus” ei ole siis mitte kunagi paikapidav? Kas ükski vandenõuteooria siis ei vasta mitte kunagi tõele?

Siin peame korraks vaatama, mida tähendab “tõele vastama”. Tõele vastama = tõega harmoniseeruma.

Minu tõde, mis toetub Imedekursusele, isiklikule kogemusele, isiklikule juhatusele ja otseühendusele ja ka mitmetuhande-aastastele õpetustele Kashmirist, Indiast ja Tiibetist, Eckhart Tolle õpetustele ja paljudele-paljudele teistele vaimsete õpetajate kogemustele ja sõnadele, kellega resoneerun, on see, et duaalsus (ükskõik millisel tasandil) on illusioon, igasugune “lugu” on illusioon ja aeg on illusioon. Ma ei tea ühtegi motiivi eeldust aga, mis kehtiks väljaspool duaalsust, “lugu” ja aega. Seega ei, mitte ükski vandenõuteooria ei vasta tõele.

Praktilisemas plaanis on loomulikult igasugustes asjades sees inimlikke eksimusi ja neid võib läbitunnetada, märgata, välja tuua, küsimusi esitada…. Alternatiivsed teooriad juhtunu/juhtuva kohta, kui nad samal ajal kedagi ega midagi ei süüdista, hukka ei mõista, alaväärista, polariseeri või sildista ja negatiivset motiivi ei eelda, on minu silmis vägagi teretulnud. Loen huviga erinevat/vastukäivat infot samade asjade/juhtumiste kohta kui mind see parasjagu tõmbab ja tunnetan, mis mind neis lugudes toetab, mis mulle isiklikult tõepärasemalt kõlab, mis haakub ja mis ei haaku just minuga… Nii olen lugenud näiteks erinevaid (ja teineteist mitte mahategevaid) teooriaid Egiptuse ajaloo kohta, Eesti ajaloo kohta, Kristuse elu ja ajaloo kohta ja miks mitte, ka Estonia huku kohta on ju rohkelt teooriaid ja küsimusi (jah, mõned neist kuuluvad ka vandenõuteooria valdkonda). Alternatiivne teooria millegi kohta ei ole aga automaatselt vandenõuteooria kui seal puudub viide teise loo/poole/teooria pahatahtlikusele või üldse kellegi pahatahtlikusele. Mingitel teemadel küsimuste tõstatamine on ka see, mida eelmises postituses tõin selgelt välja kui vajalikku tegevust ja kus viskasin kivi peavoolu kapsa-aeda, et mingitel teemadel see nagu üldse pole lubatud ja see omakorda annab toitu tavaliselt väga tõekaugetele vandenõuteooriatele, mille teke välistab teemal rahulikult arutlemise veelgi tugevamalt.

Aga Iida, mõnikord ongi ju inimestel varjatud agendad? Absoluutselt on. Teate,mis juhtub minu 5a lapsega kui ta tajub endaga koosviibival täiskasvanul varjatud agendat? Ta läheb lukku. Üle kogu keha. Kogu tema olemus annab talle sellest KOHE märku, et “asi pole õige, jutt-mõtted-sagedus-teod ei joondu”. Varjatud agendad on samuti inimlik nähtus ja nende äratundmiseks on teile antud KEHA. Kehaga kontaktis olles on võimalik agendat tajuda ja sellest eemalduda või seda küsitleda/peegeldada. Kehaga kontaktis olemine on võimalik ainult kohalolus viibides. Enamike inimeste katkematu kohalolu võime igapäevaelus (ma rõhutan, et igapäevaelus…mitte puhkusel, meditatsioonis, joogatunnis.. jne) on maksimaalselt 10 sekundit järjest, väiksemalt osal 20 sekundit, väikese harjutamisega 1-2 minutit. Sealt edasi peab tegu juba olema pühendunud praktikuga, kel on kogemust all ja kes näeb, tajub ja tunneb kohalolu kui peamist “eesmärki” selles elus. Kui me ei viibi kohalolus, siis me ei taju mitte varjatud agendat, vaid lähtume ka oma baashirmust. Või tajume mõlemat korraga ja meil on ülikeeruline vahet teha, et mis on mis, sest kõik on ühtlane pinge. Kohalolus ei kohtu me aga peaaegu iial abstraktsete teooriatega, vaid hoopis praktilise eluga ja praktiliste valikutega. Go figure. Or not, stay present instead.

Niisiis, ei, mitte ükski vandenõuteooria ei vasta mitte kunagi tõele. Tõde on selles, et Sina, nagu ka kõik teised inimesed, oled terviklik, heatahtlik, õppeprotsessis viibiv võimas Valgusolend, kellel on missioon ja kõrgem mõte... ja kes on samal ajal inimene ja seega vahel ekslik. Tsiteerides iseennast: mõni on ekslik suurelt ja terve elu, see ei tee temast veel sisalikku. Selle hetke, millal öelda mingile asjale “jah” ja millal öelda “ei”, keda parasjagu usaldada ja kellega jääda lakooniliseks, tunned ära siis, kui elad vaid hetkes, mitte lugudes, kontaktis otseselt oma kehatajuga ja selge ning peene juhatusega. Siin peitubki Sinu ja Minu turvatunne selles mitmekülgses maailmas. Ma olen alati hoitud.

Tõde sinus ega kelleski teises ei saa mitte kunagi mitte miski rünnata või ähvardada. Iseasi kui palju sa tõde endas usud ja kui palju sa seda oma rakkudesse lubad. Mida vähem lubad, seda rohkem sulle tundub, et sind (või kedagi teist) saab miski ohustada. Ja see pole mingi eriline konstant, vaid iga inimese puhul pidevalt muutuv, kuigi neutraal-tasandit endas annab kogu aeg kergitada. (Siinkohal ei tasu “ennast” ajada sassi “kehaga”, “minapildiga”või “identiteediga”. Nendega võib igast janti juhtuda…ja samal ajal on keha Sinu hoole all ja ajutiselt Sinu süsteemi osa, nii et see võib korda minna küll, kuid ennast ei tasu kehaga siiski päris sassi ajada.)

Tsiteeries imedekursust(A Course In Miracles): ”Nothing real can be threatened. Nothing unreal exists. Herein lies the peace of God.”


IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!






terapeut
Previous
Previous

Enam ma ei päästa.

Next
Next

Miks usuvad inimesed vandenõuteooriatesse?