Emotsioonide-meistri ABC

Mõned päevad tagasi tegin ühele imelisele mehele kraniot (vt. biodünaamiline kraniosakraalteraapia). Õigemini tuleks kranio puhul öelda, et me tegime seda koos, aga see terminoloogiline küsimus jääb praegu teemast veidi välja. Ühesõnaga, tegin kraniot ja täpselt seal…tunnete keskuse ehk südame keskuse juures “laadisin alla” mõnusa metafoor-info paketi ja kuna see aitab nii hästi mõista seda, kus me parasjagu omadega oleme, kust tuleme ja kuhu liigume seoses emotsioonide kogemise ja juhtimisega, siis jagan seda siin ja kohe ja täna ja praegu ka teiega. Juhuu!

Kõigepealt veidi terminoloogiat siiski.

Emotsioon = liikumises oleva energia (energy in motion, e-motion, emotsioon). Kehas tundub see nagu “väga palju aistinguid korraga” ja tihti haakub sellega ka kohe mõttetasand. Erinevate inimestega toimetame emotsioonidega veidi erinevalt ja sõltub ka olukorrast. On õpetajaid, kes suunavad inimesi ka emotsioonidest “loobuma”, neid “ära saatma” vms. Ütlen kohe ära, et mulle jääb veidi segaseks, miks peaks eluenergiat endast ära saatma või kohtlema emotsioone nagu midagi, mis on “mittesoovitud”. Seepärast käsitlen mina emotsioonidega toimetamise tehnikatena peamiselt kaht viisi: a) nende vastuvõtmine ja loov transformeerimine südames ja b) mõttetasandi lahtiühendamine ja keskmes kogemine. Neid ma siiski kirjateel siin edasi ei anna, küll aga nüüd, kus definitsioonid on paigas, saame liikuda edasi ja vaadelda, kuidas me peamiselt ise hetkel oma emotsiooniega toimetama ja mis veel on võimalik? :)

Niisiis, sa koged midagi, suurt energialiikumist endas…aistinguid..EMOTSIOONI! Mis on sinu järgmine automaatne samm? Kuidagi selles ellu jääda? Seda analüüsida, nimetada? Seda vastuvõtta ja kogeda?

Vaatleme lähemalt. Meie metafooris on emotsioon võrdeline järvega.

ESIMENE TASAND - A - UPPUMINE

Inimene satub järve, ujuda ei oska. Vett läheb kurku. Inimene rabeleb. Karjub appi. Proovib kuidagi kaldale rahmeldada. Kui kaldale jõuab, poolkogemata lõpuks ise või teise abiga, on hea tunne, et “huhh, läbi sai”. Sellel tasandil toimetatavad emotsioonidega enamik lääne-ühiskonna inimesi ja vahel me kõik. Siit tasandilt alustavad ka lapsed. Kui emotsioon tuleb peale siis on see SUUUUUUUR ja nad otsivad mõnda täiskasvanut, kes oskaks ujuda, võtaks neid selga, aitaks neid kaldale. Täisakasvanutel läheb siin tavaliselt käima ka väga aktiivne meeletasand, mis aina vett veel enam kurku ajab ja pinda jalge alt minema uhub. Inimene võib sellesse tegelikult päris pikaks ajaks hulpima jääda. Kui emotsiooni algne tornaado isegi vaibub, siis meeletasandil on võimekus see uuesti käima lükata (ja justkui kaldalt uppumis-olukorda uuesti taaselustada) või veel pikalt nö “õhku ahmida”. Draama-draama-draama. Inimene läheb endast välja. Ei ole (enam) keskmes.

TEINE TASAND - B - VAATLEMINE

Sellel tasandil astume me järvest välja ja vaatleme seda kõrvalt. Seda tasandit õpetatakse paljudes süsteemides ka lastele. Hakkame emotsioone nimetama, vaalteme neid… “Sa oled kurb”. “Sa oled vihane”. “Sa koged kurbust.” “Sa koged viha.” jne. See on väga oluline tasand! Me saame seista kaldal ja uurida, kui sügav on järv, millised on kaldad, milline on lainetus, milline on aastaaeg. Me ei aja ennast enam emotsiooniga segi. Siin olen mina, seal on emotsioon. Me kastistame ja liigitame. Ometi. Kui me vaatluspraktikat just transformatsiooniks edasi ei vii, siis saab meist ikkagi lihtsalt järveteadlane, kuid mitte keegi, kes eluenergiaga reaalselt oskaks kasulikult ümber käia ja emotsioonid meis jäävad väikestesse kastidesse kinni. Meist saab teatrikriitik mitte lavastaja või näitleja. Järveteadlane, mitte ujuja, surfar või meremees. Kah tore …ja väga vajalik samm, nagu ütlesin…iga meremees peab merd tundma…iga lavastaja tundma teatrit… iga emotsioonide meister peab õppima neid ka vaatlema. Aga ühel hetkel oleme valmis liikuma edasi…astuma tõelisse vabadusse…väljapoole kaste ja vaatluspraktikaid.

KOLMAS TASAND - C - UJUMINE

Me hüppame ellu. Hüppame tunnetesse. Hüppame järve. Me õpime ujuma. Me treenime lihast, viimistleme tehnikat. Vesi on meile tuttav. Me oleme ühtviisi osavad nii maismaal tantsides kui vees ujudes. Me ujume eneskindlalt, kehas kohal olles, ühest järve otsast teise ja väljume järvest graatsiliselt. Me oleme vabad, ükskõik kuhu keskkonda me satume, me suudame meisterlikult selles hakkama saada. Emotsioonide seiskohalt tähendab see oskust mõttetasand lahti ühendada ning kehasse ja enda keskmesse kohale jääda, lubades emotsioonil endast läbi kanduda. Sellisel meetodil kulub selleks keskmisel 15sek-4minutit. Kui täiskasvanu oskab ujuda, suudab ka maandada ka emotsiooniga kimpus olevat last ilma ühtegi sõna ütlemata. Mitte millegi ütlemine ei ole eesmärk omaette, vaid mõte on selles, et me ei toeta last mitte läbi analüüsi ja vaatlustasandi, vaid läbi maanduse ja kohalolu tasandi. Läbi selle, et võtame ta ujudes selga. Lapse emotsioon lahtub sellisel juhul samuti ruttu ja saab plaksust otsa. Kui järv otsa saab, siis mis sa enam ujud. Ja tegelikult õpib laps otsese ülevõtmise meetodil (see on neisse sisse kodeeritud kõige loomulikum õppimise viis, inimene on oma olemuselt svamm) sellise täiskasvanu kõrvalt samuti ujuma. See tasand saab võimalikuks siis, kui asume endasse integreerima üht väga baasilist tõde: “Kõik minu tunded on turvalised.” Sest tundmatus, potentsiaalselt vetikaid ja autovrakke täis järves ei ole keegi nõus ujuma ega ujuma õppima. Turvalisust aitab meisse luua ka B tasand, järvega kaldalt tutvumine.

Jah. Kõik minu tunded on turvalised. Tunne = aisting kehas. Emotsioon = palju liikuvat energiat, mis väljendub aistingutena kehas. Niisiis on ka tunne lihtsalt energia, mis ennast kuidagi väljendab. Eluenergia on aga miski, millest me tehtud oleme. See oleme me ise. See on armastus. Armastus. Puhas liikuv armastus.

Me keegi ei taha olla lõputult kuivad eluvältivad teoreetikud või abitud uppujad. Me oleme tulnud siia selleks, et elada, tunda, kogeda ja õppida selles kõiges iseennast, oma keset, mitte ära kaotama! Me oleme tulnud siia, et olla ja jääda kohalolusse, lubades kogu energial meist vabalt läbi voolata. Me oleme tulnud siia, et võtta vastu kogu oma armastus oma kehasse ja olla VABAD!

IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!