Mis on teisel pool?
Mitu aastat tagasi küsis minult üks sõber ja klient: “Kui ma võtan vastu selle, et kõik ongi juba hästi…et kõik ongi juba korras…et ma olengi piisav…siis miks ja kuidas peaksin ma tahtma üldse veel midagi edasi teha või ette võtta?”
See on üks kaval kontseptsioon, millega ego meid tagasi hoiab. Kuigi see ei pruugi olla koheselt läbinähtav, on selle taga üks ego alustalasid: idee sellest, et inimene on oma olemuselt laisk/paha/ohtlik ja muidu kasutu ja kui tal ora tagumikus ei hoia, siis saabub…jah…mingi täielik mandumine. Ilmselt. Sellele on näiteks üles ehitatud ka kogu meie haridussüsteem…(õpetajad ja lapsevanemad, kelle sees on sügav hirm, et kui lapsi ei õpeta ja ei sunni ja ei motiveeri ja innusta-julgusta ja ponnista ja pea peal ei seisa, siis need sindrinahad valivadki lolliks jääda) ja tegelikult ka majandussüsteem (väga suur hulk inimesi arvab siiralt, et kui nad raha ei saaks, siis nad ei teekski mitte midagi üldkasulikku…) Sellele rajanevad paljud “kasvatusmeetodid” ja kogu “motivatsiooni-äri”.
Ja esimene samm sellest paradigmast välja näebki üsnagi selline välja nagu ette kujutatud. Mõneks ajaks. Siis kui pinge on olnud terve elu või väga pika perioodi peal ja see pinge siis ühel hetkel maha võtta, siis leiab aset uuesti-lähtestamise periood. See periood on iga ego halb unenägu ja kui seda läbini ei mõista, siis võibki hüüda: “Näe, mis ma rääkisin!!! Pikutab diivanil, juba kolm kuud! Mitte midagi ei tee!!”
See periood on aga mööduva loomuga. See on mahalaadimine. Kogu pinge, mis on kogunenud hakkab süsteemist väljuma, et inimesel oleks üldse ruumi iseennast vastu võtta. Kui rong on pikalt suurel kiirusel ühtepidi sõitnud, siis enne suunavahetust tuleb tal kõigepealt pidurdada ja seejärel peatuda. See konkreetne protsess on makro-muutuste puhul pikema ajalisem ja mikro-muutuste puhul võib piisata ka paarist sekundist. Selle protsessi pikkus sõltub ka inimese kogemusest taolist protsessi läbida ja inimese teadvuse ja teadlikkuse ampluaast.
Kui võõrsõnad ja filosoofia kõrvale jätta, siis 12 aastat koolis käinud inimesel kulub keskmiselt 1 aasta ootustevaba pidrurdamist ja mahalaadimist, et liikuda uude faasi (makro), kuid kui mina avastan, et olen 5 minutit enne külaliste saabumist potti pesnud suure ponnistusega, tõden siis endale, et “ma olen piisav” ja tulen sekundiks hetkesse kohale, siis sellest täiesti piisab, et momentum ringi keerata (mikro).
Ja edasi? Edasi hakkab juhtuma puhas ime. Teisiti tuntud ka kui Elu. Kui inimese süsteemi rakkudesse jõuab tõepoolest info sellest, et “ma olengi piisav” ja “kõik ongi juba hästi”, leiab aset süsteemi täielik rahunemine. Peatus. Paus. Stopp-kaader. Täielik lõdvestatus. Vaikus.
Vaikus.
Muusika algab vaikusest. Liikumine algab liikumatusest. Sellest samast elava tühjuse momendist ehk inimese ühendusse astumisest puhta potentsiaaliga saab alguse ka täiesti uus inspiratsioon. Äkitselt..on elul (uuesti) mõte. Tekib sisemine süttimine. Sissehingamine. Vägi. Jah, ma tahan! Jah, mul on huvi! Jah, see kõnetab mind! Vau, kui huvitav! Ma tean, mida teha!
Teinekord on see aga hoopis pehmem..see on kerge paus..millele järgneb üks ütlemata uue kvaliteediga küsimus. Üks üksik ja uudishimulik mõte…selline “uitmõte”, mis võib kõlada umbes nii, et….”huvitav, miks see õun selle puu küljest just maa poole laskus mitte kosmosesse ei tõusnud ja huvitav, kas keegi on sellele üldse kunagi varem mõelnud?” Sellest hetkest alates hakkab inimene uuesti elama ja kõik, mida ta teeb, on kantud täiesti uuest kvaliteedist. Sellest hetkest alates on inimene päriselt vaba.
Mina tegin makrotasandil selle protsessi kunagi peale keskkooli lõppu isiklikult läbi. Mikrotasandil läbin seda protsessi aga iga päev igasugu vahvate asjadega, mille juures ma märkan, et olen hakanud elu liiga tõsiselt võtma ja hullu moodi või kasvõi õige natukene pingutama..ponnistama..suruma või survestama. Muutus võtab väikese harjutamise tulemusena sellisel juhul vaid pisikese hetke. See on märkamine: “ma olen piisav”. Minu rakkudele on piisavuse vibratsioon juba tuttav ja omane. See läbib kergesti kogu minu süsteemi. Tekib täielik lõdvestumine. Ja sellest sünnib edasi juba puhas ja helklev tants. Rõõmu ja kerguse tango.
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!