Armastuskiri iseendale. Sest koos on hea.
Ainuke võimalus areneda on kogemuslikult isiklikult edasi liikuda. Selle aasta viimase postitusega soovin sulle avada ühe ukse. Mida vanemaks ma saan ja mida rohkem ma kogen, seda vormiliselt lihtsamaks läheb see, mida annan edasi. Ja seda suuremat tähelepanu, usaldust ja pühendumist küsib see tegelikult Sinult kui vastuvõtjalt. On väga vapper tegu jätta ära kõik tuled ja viled (ja ilutulestikud), võtta kõige lihtsam õpetus-soovitus-mõte või tarkus ja panna see päriselt praktikasse. Aga “here goes…” Äkki kõnetab. Päriselt.
Ma taas-avastasin mõni aeg tagasi veelgi sügavamal tasandil midagi väga olulist. Ma avastasin, et olen lapsepõlvest peale toiminud automaatprogrammina skaalal “hästi kõrge standard - tohutu läbikukkumine”. Pikka aega arvasin ma, et probleem on vaid selles läbikukkumise osas ja see “hästi kõrge standard” olengi see “tegelik mina”. Aga siis sain ma “õunaga pähe” ja sündis heureka. Ma sain aru, kuidas lapsepõlve välistelt standardiseadjatelt (vanemad, “õpetajad”, ühiskond…) olen kogu “jada-jada-jada” toonud väga sujuvaks ja “loomulikuks” ja usutavaks ja eriti saboteerivaks sisekõneks. Ei, ma ei räägi sellest “siililegi selge” pealiskaudsest egokõnest, et “õige inimene teeb hommikul voodi ära” ja “lapse peale ei karjuta” või “paremini, sa suudad paremini!” vms. Ei. Ma räägin palju peenemast ja õelamast tasandist, kus pärast vältimatut ja juba skripti sissekirjutatud läbikukkumist (no ntks, et ikkagi vihastan mingil hetkel ja tõstan häält ja pärast tunnen ennast nagu katki-kukkunud tomat), järgneb “enda väe üles leidmine, enda kokkuvõtmine, andestamine, uue sihi seadmine ja täielik “vot nii peabki elama” periood. Selles kusjuures pole otseselt ju midagi halvasti, see kõrges vibratsioonis väntamine ongi väga lahe tunne, aga ma põrkasin nagu pall keldri ja pööningu vahel ja ei saanud aru, miks ma sinna pööningule pidama ei suuda jääda. Miks…miks siis?
Sest see ei olnud mina. See oli lihtsalt vaimne ja sotsiaalne standard. Pikka aega mulle õppimisprotsessina väga vajalik, kuid Iseennast olin ma taandanud põrkepalliks. See oli tegelikult pingutus. See vajas ettevalmistust, fookust… see oli miski, mida “oh nii paljud õpetavad” kui ideaali. Ideaali... See oli täiuslik tomat, mis ootas katkiviskamist…mis sellele alati, varem või hiljem, ikkagi järgnes. See oli lapsepõlvest rakutasandile süübinult kaasavõetud “sa pead olema selline ja selline, ainult siis oled sa vastuvõetud ja väärtuslik”. Ja kogu selles virrvarris ei küsinud ma kordagi…. “aga mida MINA sellest arvan? Kes MINA olen?” ja mis veel olulisem…”mida MINA selles olukorras TEGELIKULT teeksin?” Mitte minu hirm. Mitte minu püüdlikkus. Mitte minu Kõrgem Mina või Tuleviku Mina vaid… Mina. Lihtsalt Mina.
Ja siis ma hakkasin endalt küsima. Ja ootas mind alles üllatus… Kõige võimatumana näivates situatsioonides hakkasin ma leidma pisikesi pragusid, kust iseennast ja teisi kergusega läbi viia. Kõige keerulisemates olukordades jäin ma ladusalt, kindlalt ja naeratusega seisma oma kahele jalale…. kogu inimeste, loomade ja taimede riik hakkas mulle vastama, mingil hoopis teisel, Päris moel…sellisel viisil, kus oli võimalik päriselt suhelda nagu kaks vana sõpra, kes avastavad mõnd uut maa-ala. Koos. Kõik kodutööd muutusid tehtavaks ja lihtsaks ja üldse ei häirinud, kui valisin ka mõnda mitte teha. Ma muutusin meeldivaks inimeseks. Päriselt meeldivaks - ma hakkasin iseendale meeldima. Äkitselt oli nii ääretult kerge ja loomulik öelda ilusti..mitte sellepärast, et öelda ilusti, vaid lihtsalt kukkus nii välja. Ja miski nagu eriti ei häirinud ka enam….ja kui häiris, siis oli selle olukorra muutmine või empaatiline iseenda väljendamine nii ääretult lihtne ja loomulik. Ja lihtne ja loomulik oli olla kohal ja lihtne ja loomulik oli leida igas hetkes vaid mulle oluline või olla vajadusel lihtne ja konkreetne ja …oh, see nimekiri on lõputu. Ja selle kõige juures ei tajunud ma mitte mingit pinget või võõristust või fookuse hoidmist… Jah. Ma avastasin, et ma olen väärtuslik, sest ma olen olemas. See on nagu hetkest hetkesse kulgev soe ja rõõmus taaskohtumine kellegi väga lähedasega, keda pole ammu näinud ja keda veel päriselt ei tunnegi, aga keda juba nii ääretult palju armastad. Ma hakkasin iseendast ja iseenesest vaimustuma.
Naljakas. Läks mul alles aega. (: Nüüd tundub kogu eelnev elu nagu üks pime silmapilk, mida kunagi ei ole olemas olnudki. Ma kummardan selle ees sellegipoolest. Ilma selleta ei oleks ma siin.
Selle kõige juures avastasin ma, et tahtmatult ja täielikult sellele ise vastupunnides, olin siiski samasugust “kõrge standard-läbikukkumine” mustrit oma ootuste, hirmude ja teadvustamata standarditega ülekandnud ka oma vanemale lapsele. Aga!! Ma ei hakka sellest nüüd “välja astuma” või seda “lahti laskma” või “ennast muutma”. See pole lihtsalt vajalik. Seda teha oleks täiesti totter ja naljakas…sest siis astuks ma tagasi sellesse “võtan ennast kokku” mustrisse (näete, see on imepeen ja kaval trikk!) ja mitte miski ei muutuks. Istun ja naeran. Piisab sellest, kui ma küsin endalt vahetevahel “Mida MINA selles olukorras teeksin/ütleksin?” Piisab sellest, kui ma lihtsalt olen ja elan nagu mina ise. Sest Mind võib usaldada. Vastused ja käitumisvalikud, mis minuni jõuavad on tihti päris üllatavad ja alati nii kodused, hubased, soojad ja avardavad. Ja neid vastuseid usaldades tunnen ma ennast oma kehas üha paremini..ja paremini ja paremini. Umbes nii nagu keegi kogu aeg kallistaks ja nii soe on olla.
Tere tulemast uude aastasse. On aeg kõik lubadused, fookused ja plaanid varna visata ning lihtsalt avastada, millise imelise tee Sina Ise oled endale juba ette seadnud ja kuhu see viib. Oled valmis?
Iidala
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!