Kurbus
Ma mäletan seda hetke. Olin mitu nädalat olnud nii piiritult elus, täielikus vabas kires ja kohalolus. Kogemus oleks võinud mulle öelda, et “this too shall pass…for now…” kuid minu võidurõõm mattis enda alla kõik kahtlused. Lõpuks ometi olin seljatanud igasuguse kurbuse võimalikkuse ja igatsuse, igaveseks! Igavese Elu Eliksiir on minu! No eks ta ongi… kuid seda sügavam oli igatsuse ja kurbuse ookean, kuhu vajusin…ei, hüppasin! Teadlikult ja põhjalikult.
Mina ja kurbus, mina ja igatsus, me oleme supelnud nüüd juba veidi üle kuu. Ma olen lubanud oma vanadel haavadel rääkida, südamel valutada. Ah et miks küll nii kaua kui minu käsutuses on kõik võimalused sellest igal hetkel välja astuda? Sest ma olen tahtnud seda kogeda. See on olnud tants täieliku melanhooliaga, vaadeldes, miks ta siin on ja mis sellest sünnib. Just…mis sellest sünnib.
Sest olles kurb ja olles igatsuses teen ma asju, mida ma muidu ei teeks (mõned muud asjad jäävad jälle tegemata, aga eks igaks asjaks ole oma aeg). Ma süübin täieliku pühendumusega mingitesse maailmadesse ja teemadesse, kuhu ma muidu ei süübiks. Kuigi võib ju mõelda, et kas ma siis üldse peaks neisse süübima?
Mul on läbi aja tekkinud tohutult sügav usk sellesse, et kõik, mida me läbime ja teeme on selles elukogemuses vajalik. Ma olen sellel perioodil täheldanud, et minu õppevõime on igatsus-sageduses kordades tõhusam, suurem, võimsam ja murdmatum kui mulle omasemas kerges vastuvõtmises ja voolamises. Just selline tehniline süübimine, lõputu lugemine, grammatika selgeks tegemine, pisiasjadesse pühendumine. Minu fookus kasvatab siin oma juured. See suurem fookus, see kuhu ma liigun, üleüldiselt. Ma tean, et üsna pea jätan ma selle seisundi seljataha, sest elu vajab elamist ja kiirust on vaja juurde lisada ning igatsus-sagedus on üsna “nurgas teki all, taskulambiga, omaette, ärge jumala pärast segage” koht. Umbes nagu…emaüsa. Mingid asjad minus küpsevad ja neil on vaja seda aega ja ruumi omas mahlas, et küpseda.
Ma olen avastanud ka teatud seaduspärasid, mis minuga hetkel kaasas käivad; nagu näiteks, et mida suurem on väline turvatunne, seda väiksem on sisemine. Ma nagu maksaksin lõivu. Kui kõik on olemas, kui kõik on paigas, kui ühiskond hõiskaks “Hurraa, sa oled kohale jõudnud!”, siis miski minus tahab kotid kokku pakkida. See ei ole mulle. Andke mulle riski, andke mulle ebakindlust, andke mulle kaljusid, kust vabalangeda!
Ja nii see igatsus, vabalangemise ja universumi langevarju järele, mind seest poolt näribki. Paneb õppima, paneb lugema, paneb seadma uusi sihte ja vaatama silmapiiri poole ja paneb rõõmustama kui asjad lähevad justkui “valesti”, plaaniväliselt. Mu abikaasa pole mind vist ammu nii elusa ja rõõmsana näinud kui sel hetkel kui meie auto 5km kodust põlema süttis. Sel hetkel ma teadsin, et kogu vägi on endiselt minu. Kui ma kuskile minna ei taha, siis süttib auto põlema. Ja elu näitab mulle endiselt oma ettearvamatut poolt, oma saatusekujundamise oskuslikkust.
Me kipume unustama, et me ei ole tulnud siia looma maju ja kodusid, laule ja lugusid, tooteid ja teenuseid, lapsi ja suguvõsasid, pärandeid ja rahahunnikuid, vaid hoopis ise-ennast ning erakordset ja elusat elukogemust. Ja kui üks seiklus on end lõpuni rullinud. Kui mitte ühtegi seiklejat see seiklus enam ei kõneta. Kui jäänud on vaid praktilised kohastumised ja mugavusolek…. siis on aeg lubada kogu sellel kurbusel ja igatsusel ennast läbimängida, kanaldada kogu see energia iseenda ettevalmistamisse ja ühel hetkel teha viimane samm kaljuservale, vabalangusesse.
Aga enne veel, tuleb teha see samm enda sees. Istuda ja lubada kogu sellel valul südames lihtsalt olla. Kui palju see mul siis aega võttis, et sellest valusast valusast kitsast tundest oma rinnus jõuda täieliku pulbitseva rõõmu, inspiratsiooni ja elususeni? Rahulikus lubamises läks umbes 15 minutit. Sisemised muutused on minu pärusmaa, see on käpas, see on kerge. Ja ma tean, et sellel hetkel, kui aeg on täpselt õige ja kui kose langemise sünkroonsus on valmis mind jalust niitma, liigub ka füüsilise maailma makrotasand vaid mõne hetkega oma kohale.
Seni aga? Vahetan nüüd siis rüüd. Oli tore tants. Oma kurbuse keebi riputan kappi, seniks-kuniks ning tõstan igapäeva sageduse taas vaksavõrra kõrgemale. Kogu soovitu ja kogetu võtan aga kaasa, mina ja minu fookus, me tõuseme koos. Õnnetunde võti ei ole mitte kirest, ihast ja soovidest loobumine, vaid nende lubamine, igal tasandil, jäädes samal ajal enda keskmesse. Kese, see on tüvi. Juured on nüüd maas, sügaval. Ma tean, mida ma tahan. Aeg on sirguda kõrgustesse ja segamatult vaadelda, kas ja kuidas see ilmsiks saab. Või ei saa. Sest mis oleks elu ilma…avatud “riskita”? (:
Ahjaa…see haav….see on nüüd tervenenud. Esimest korda elus vaatan tagasi ühele kindlale sündmusele oma minevikus ja tunnen rõõmu ja vabadust, et tookord proovisin ning täielikult ebaõnnestusin. Mitte sellepärast, et “elul oligi mind vaja mujale suunata” jne, vaid rõõmu ja vabadust sellest tõsiasjast endast…et ma proovisin. Ja ma kukkusin läbi. Kui imeline! Kui vaba! Ma olen esimest korda tõeliselt rõõmus, et see noor mina julges proovida ja täiesti naeruväärselt korralikult põruda. Ma olen esimest korda elus täiesti joviaalselt õnnelik, et ma olen üsna paljudes asjades nii erakorselt andetu. Terve lapsepõlvetäis soorituspinget ja ebapiisavustunnet valdkondades, mis ei olnudki mitte kunagi mõeldudki mulle. Ja nüüd? Vaba! Täiesti vaba. Nüüd olen ma täiesti enesekindlalt ja ilma igasuguse alaväärsuskompleksita valmis loobuma kõigest, mis ei ole minu jaoks, et täielikult vastu võtta see, mis päriselt on, veelgi avaramal tasandil.
Ja Sina? Millal Sina lubasid endale viimati tervenemis-protsessi kõiki osi nende täielikus potentsiaalis ja täiuses? Millal sa viimati sukeldusid? Juuri kasvatasid? Tüvena sirgusid ja fööniksina tuhast tõusid?
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!