Sind on vaja
Sind on vaja. Sinu endana.
Nii et palun, ära püüa olla keegi teine. Ma tean, et Sind on lapsest saati võrreldud ja testitud. Spordipäeva pingeread, matemaatika kontrolltööd… Ma tean, et Sulle on seatud ootuseid olla keegi teine. Õppida seda, mida teised tahavad ja siis kui nad tahavad ja sel viisil kui nad tahavad. “Ole keegi teine! Muidu ma hindan sind kahega! Muidu olen ma kuri! Kui sina ei ole keegi teine, siis mina ei saa olla õnnelik!”. Ma tean, et see kõik on olnud osake Sinu elust. Ma tean, et nii oled sa harjunud… kaevama endale ka nüüd sirget kraavi, mida mööda käia. Julgemata astuda sellest kraavist kõrvale, kutsuvasse jõesängi. Eiei, see tundub liiga hirmus! Ja üldsegi, kuidas??? Kuid tea, et Sina oled jõgi. Ja jõgi ei suuda iialgi olla õnnelik kraavivesi. Nii läheb ta roiskuma, haisema ja tunneb elu lõpuni, et ta ei ole päris õiges kohas…õigel ajal..tegemas ja ütlemas õigeid asju. Aga Sind on vaja. Jõena. Vabana. Jälgimas oma teed. Mitte ükski jõgi ei kulge sama radapidi ja ei vasta samadele standarditele. Nii et palun. Ära püüa olla keegi teine. Sind on vaja. Sinu endana. Sa ju kuuled seda kutset… ma tean, et sa kuuled. Ookean kutsub igat jõge. Aga ükski kraav ookeanisse ei vii. Kraavid on loodud “ühiskonna vajadustele vastavalt” teid kuivendama. Ja tõesti-tõesti, sellega saavad nad ju hästi hakkama. Aga selleks ei ole Sa siin, armas. Sinu potentsiaal on palju suurem ja see saab avalduda vaid siis, kui lubad endal olla Sina ise. Vabalt voolata, kohtuda oma kivide ja kärestikega, lubada endale kiireid laskumisi ja sujuvaid voolamisi, kurve ja jõnksakuid. Alles siis saad sa imetleda mäekurusid ja suliseda läbi metsade. Alles siis saad sa kohtuda Elus Loodusega, kaladega, konnadega ja kiilidega. Alles siis saad sa avarduda ja voolata kokku kogu maailma Veega. Ookeanisse..ookeanisse..ookeanisse… Alles siis Sa mõistad, kuidas Sind on vaja iseendana. Universumi lahutamatu individuaalse imelise osana.
Ära siis kuula juhatust, mis Sind ei kõneta. Otsi üles oma süda ja südametunne. Südame hääl. Sest süda juhatab Sind alati just Sinu enda jõesängi tagasi. Sinu süda. Mitte keegi teine. Sinu inspiratsioon, mitte kellegi teise arvamus. Sinu sisemine kutsung, mitte selle inimese hääl, kes Sinu ideid naeruvääristab või maha materdab. Mida teab kraavivesi vabadusest? Mida teab kraavivesi otsustamisest, juhatuse kuulamisest ja elamisest? Mõni inimene peab enne mullaks saama, maapinda imbuma….enne kui tal õnnestub taas meenutada, et ta on vaba…ja leida oma jõesäng. Las ta siis olla, oma turvalises kraavis. Las ta siis imbub. Las ta siis elab, nii nagu tema hirmud ja ootused, standardid ja uskumused, ülevõetud lähtekohad, teda lubavad. Eks sajab kraavigi ju vahel vett juurde…ja eksib sinna mõni konn…ja õitseb kraavipervelgi ilusaid lilli. Kui neid lilli sinna kraavipervele liiga palju saab, siis tuleb muidugi kopp ja süvendab kraavi standartsemaks, sest lilledega kraav ei tee piisavalt tõhusalt oma teekuivendustööd. Kõik kraavid, et nad oleksid tõhusad kraavid, peavad olema ühesugused. Ära vaidle. See kaldenurk on välja arvutatud…tähtsate teadlaste poolt. Mida sina ka oma elust tead? See on ju juba paika pandud. Ma ütlen Sulle kuidas peab olema ja Sina muudkui vaiki ja õpi ja nõustu. Tubli kraav. Istu, viis.
Nii proovivadki kraavid, kelle süda kutsub neid olema jõgi, olla terve elu kraav, kes on natuke jõgi. Olles täiesti veendundud, et vaid kraavina on nad vajalikud. Vaid nii on neid vaja. Jõed ju teid ei kuivenda… nad on selleks liiga isepäised ja metsikud. Kuid just jõed ja mitte kraavid, on Maakera ja Universumi lahutamatud ökosüsteemi osad, ilma milleta, ei oleks elu võimalik. Ja südames, oleme me kõik jõed.
Kuskil sügaval…südame põhjas sa tead, et Sind on vaja SINU ENDANA. Vaba, kerge, rõõmsa ja õnnelikuna. Sest ookean… ikka veel kutsub. Ta sosistab, õhtul voodis, siis kui pisarad patja maanduvad. Või siis kui istud pargipingil, jalutuskepp vasaku lonkava jala kõrvale toetumas ja korraks näed mõnd õnnelikku südamest naervat last. Siis korraks nagu…meenub. Midagi. Mingi sosin..kutsung… Ookean kutsub Sind koju. Vabadusse. Iseendaks saama. Iseenda südame järgi elama. Südame järgi tehtud otsused, muide, tunduvad südames alati soojad ja õiged, nagu pusletükk, mis asetub oma kohale. Alati ei ole see meile nii selge, sest hirmude ja hinnangute võsa on ees, aga kui süda otsuse ära teeb, siis hakkab ikkagi natuke soojem. Ookean on sammuvõrra lähemal.
Hea küll, armas. Iseenda jõesängi leidmine on üks asi. Aga räägime nüüd, korraks, ka Sinu lastest. Eriti neist, kes on veel väikesed..neist, kes polegi veel kraaviveeks olemist maitsnud. Neist, kelle kutsung on ERITI tugev ja juhatus ERITI selge. Neist, kes voolaksid mühinal, kui me vanematena neid ei peataks.
Homme on 1. september. Ja igakord kui ma räägin lastest ja vabadusest, südame järgi elamisest, inspiratsioonile järgnemisest…siis te noogutate, vajutate “like”. Seekord ma palun Sind…südamest. Enne kui sa vajutad like (ja saadad oma lapsed kooli)…palun googelda, mida tähendab “unschooling", “child-lead learning” ja “democratic school”. Loe ja uuri. Loe Peter Gray raamatut “Vabadus Õppida”. Vaata dokfilme “School circles”, “Class dismissed” ja “Self-taught”. Uuri Austraalia ema vabaõppe ja austava vanemluse blogi www.happinessishereblog.com. Kuula podcasti “Raising Wildlings Podcast”. Kui kõike ei jõua, tee pool. Pun intended. Kui sa postitust like’da ei soovi, siis jäta kõik rahulikult vahele. Sa ei pea seda teed käima. Ja Eestis on sellel teel veel toetust, kogemust ja praktikat vähevõitu. Ja ma saan aru, et alati ei ole võimalust ja see võib kõik tunduda liiga “out there”. Ja võibolla ongi kõik juba praegu sinu jaoks hästi ja lapsed lähevad rõõmuga kooli, on inspireeritud, energiast pakatavad ja vabad oma elu üle otsutama. Aga lihtsalt, et sa teaks…ka siinsamas, meie Eestis…on vabaõppe pered omavahel kontaktis ja ühendunud, tekkimas kogukonnad. Ka siinsamas meie Eestis on Tallinnas Suvemäe demokraatlik kool. Ka siinsamas, meie Eestis, on Tartus Võlukooli Demokraatlik kogukond ja kogukonna keskus, kus nende perede vaba koduõppe lapsed koos käivad. Ja on väiksemaid ja vabamaid koole, on valikuid ja võimalusi, mis tagavad selle, et lapsed oma jõesängist liiga kaugele ei liiguks, vaid säilitaks puhta kontakti sellega, et neid on vaja, täpselt nii nagu nad on. Sellena, kelleks nad on sündinud. Koos oma loomulike instinktide ja viisidega, omaenese tempo ja huvidega. On võimalusi, mis annavad su lapsele iga päev teada, et teda võib usaldada ja et tema, just tema ja mitte keegi teine, on autoriteet ja liikumapanev jõud oma elus. Vabaõpe, koduõpe ja demokraatlik haridus, kui see toimub toetavas, võimaldavas, kohal-olevas ja hoolivas keskkonnas, on alati ROHKEM kui kool ja standartne haridus. Täpselt nagu jõgi on alati rohkem kui kraav.
Ilusat homset Teadmistepäeva. Tulgu see grammivõrra teadlikumalt kui mullu. <3
Kui austav vanemlus ja praktiline spirituaalsus Sind kõnetab, siis oled oodatud lugema siit kodulehelt ka selle teema kohta lähemalt. Leiad siit ka tasuta veebinarid, podcastid ja grupid ning põhjalikud kursused.
Kohtumiseni!
Iida
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!