Armas Iida-Leena!
Tahan Sind südamest tänada! Kohe nii südamest, et hingan sügavalt seda mõnusat päikselist männimetsa õhku ja pärast väljahingamist, ütlen AITÄH! ️
Sinu juures käik oli väga, väga kergendav. See tunne, mis pärast minu sees oli, oli nii, nii mõnus! Huh, ma ei tea, seda ei oska sõnadesse ka panna... Kui sõitsin Sinu juurde, siis kohe tundsin enda sees sellist ärevust, pinget (kindlasti ka sellest, et asjad ei olnud taas läinud nii, et oleksin saanud õigeaegselt sõitu alustada) ja kui suutsin ühel korral veel mingist teeotaast valesti keerata ja kell tiksus armutult, siis korra isegi käis peast mõte läbi, et ah pekki ei lähe ja helistan Sulle. Aga ma olen nii tänulik, et see hetk võtsin end kokku ja sõitsin edasi! Kui ma Sinu juures pärast teraapiat autosse istusin ja enda telliskivi raskuse patsi lahti lasin, Mari Jürjensi plaadi taas mängima panin, siis huh.....mul oli nagu kehal nii kerge olla, nii kerge umbes nagu saunast tulles, külmast veest läbi käies ja siis õue hingama jäädes. Pehme, kerge, mõtetest tühi pea! Ma oleksin jäänud veel neid imeilusaid hobuseid sinna vaatama kui mind kodus oodatud poleks. Ja nii vaba ja kergena pole ma end tükk, tükk aega tundnud. Isegi ei kirjutanud mehele, et uurida kuidas tal lastega läheb. Aitäh Sulle! Sa oled üks imearmas, särav, rõõmust pakatav hing! Sinuga rääkides saab juba sinu silmadest nii palju positiivsust ja rõõmu, et isegi kui teraapia ei peaks midagi andma (mida ma väga ei usu), siis sinuga vestlemine, annab juba nii palju head ja helget!
Ja pean ära mainima, et pärast kranio teraapiat, olen hakanud tundma veel seda tunnet, et “see pats tundub mu peas nii raske ja ahistav”. Ja nii ma siis olengi oma juukseid rohkem lendlema lasknud.
Ja sinu “Tassike Teed” vanemlusprogrammi soovitusi/nõuandeid/nippe olen enesele teadmata suutnud kasutama hakata! Alles eile kuulasin lapse mure ära ja siis küsisin temalt, kas ta tahtis mulle lihtsalt ära rääkida või soovib, et võtaksin selle olukorraga midagi ette, või tahab et annaksin talle soovitusi, mida ta ise võiks ette võtta. Ja kui ma olin pojaga lõpetanud, siis oli endal nii hea tunne sees, et jälle olen suutnud olukorda teisiti lahendada Ja neid olukordi on veel olnud, kus järsku torkab pähe, et ahhaa Iida-Leena rääkis sellest! Ja mulle meeldib selle kursuse juures see, et ma saan uuesti kuulata/vaadata neid videosid, et isegi kui mõnikord ei suuda mõni meel enam midagi vastu võtta, siis teinekord uuesti kuulates on taas rõõm uuest teadmisest.
Ma tean, et ma ei oska lühidalt kirjutada! Vabandan! Aga kui miski pakub nii palju rõõmu, õnnetunnet ja head, siis ei tasugi sellest rääkimisega tagasi hoida. Sa teed väga õiget asja Iida-Leena!
Palju päikselisi päevi!
Et õnn oleks igas hetkes Sinuga!
Kallistades,
Lille